Eurosaadik MTÜ

Eurostati viimastel korrigeeritud andmetel oli Eesti inimeste ostujõud 2012. aastal 71% Euroopa Liidu keskmisest, leedulastel 72%. Veel 2007. aastal olime meie neist ees 8 protsendi võrra, vastavalt 70 ja 62.

Pärast Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusse võtmist (Pronksiöö tagajärjel) polnud Eesti majandusel enam muud kui langeda. Läti ja Leedu suutsid veel 2008. aastalgi kasvada, kuid Eestis oli juba SKP langenud 4,2 protsenti (graafikul must joon, skaala paremal pool). Eestil kulus neli aastat taasjõudmiseks tipuga sarnase ostujõuni. Leedul ja Lätil kulus selleks vaid kaks aastat ning nad on praegu selgelt ostujõulisemad kui senise majanduskasvu tipus, vastavalt 8 ja 5 protsendi võrra.

Balti riikide ostujõud Eurostati andmetel (tabel tec00114) ja Eesti Panga info SKP kohta protsentides (skaala paremal). Graafik: Virgo Kruve

Arvudele keskendunud Andrus Ansip läks peaministriks olemise ajal lausa selleni, et süüdistas Riigikontrolli ametnikke 13. novembril 2013 Riigikogus meie „edu“ kahtluse alla seadmises. „Siit tuleb välja just see, mida te ütlesite, et väide, nagu eestlaste ostujõud ei oleks jõudnud kriisieelsele tasemele, ei vasta tõele. Seda kinnitab Eurostat.“ Sellega tunnistas siis veel Reformierakonna esimees Ansip, et Eesti on vaid protsendi võrra liikunud lähemale 2007. aasta valimislubadusele „Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka“. Sinna esiviisikusse kuulub Rootsi, kus ostujõud on 125% Euroopa Liidu keskmisest.

Eelolevatel valimistel lubab IRL kõrgemat elatustaset ja uut majanduskasvu. Ene Ergma: „Eesti inimesed väärivad euroopalikku elatustaset. IRL-il on selge plaan, kuidas tõsta inimeste elatustaset üle kogu Eesti.“ Need on sisutühjad sõnad, sest IRL-i valitsuses oleku ajal kukkus Eesti majandus –14,1% ja 2013. aastal oli kasv tühine 0,8%. Inimeste elatustase (ostujõud) pole samuti tõusnud.

Kui majandust saab siseriiklikult mõjutada, siis IRL ja Reform pole seda suutnud alates 2007. aastast. Kui Eesti majanduskasv sõltub välisriikidest, siis pole seost võimule valitud isikutel ega neile makstud palgal. Sel juhul tasuks vältida elamislube müünud või annetustega skeemitanud („Meikarit teinud“) parteisid.

VIRGO KRUVE
MTÜ Eurosaadik

Viimase 6 aastaga ehk aastatel 2004. kuni 2010. on kõik eurotsooni kuuluvad riigid tublisti suurendanud oma võlakoormat. Enim on seda teinud Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Saksamaa ja Prantsusmaa. Isegi rohkem kui Portugal, Itaalia või Hispaania.

Joonis. Eurotsooni liikmete riigivõlg kasvas 2004. kuni 2010. aastal inimese kohta kümneid tuhandeid eurodes. Andmed Eurostat, graafik Virgo Kruve

Kogu loetelu näeb tekstiliselt välja selline:

1 Iirimaa 22067
2 Kreeka 12414
3 Luksemburg 11142
4 Saksamaa 7824
5 Prantsusmaa 7163
6 Portugal 6896
7 Holland 6433
8 Austria 5766
9 Itaalia 5424
10 Belgia 4890
11 Hispaania 4661
12 Soome 3277
13 Sloveenia 2965
14 Slovakkia 2261
15 Malta 2141
16 Küpros 929
17 Eesti 350

Kui vaadata üldnumbreid, siis Saksamaa riigivõlg oli 2010. aastal 2,07 triljonit eurot. See on ligikaudu sama suur kui 14 riigil kokku: Iirimaa, Portugal, Hispaania, Kreeka, Malta, Luksemburg, Küpros, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Austria, Eesti, Belgia, Holland on kokku laenanud 2,34 triljonit eurot. Inimesi on neis 14 riigis kokku 118 miljonit 219 tuhat aga Saksamaal vaid 82 miljonit 531 tuhat. Suhtarv on 1,43 selle 14 riigilise grupi kasuks.

Praegune võlakriis pöörab halvaks unenäoks, sest Saksamaa ja Prantsusmaa on viimase 6 aastaga võlakoorma suurendajate seas olnud 4. ja 5. kohal ning pole põhjust arvata, et nende inimesed on tootlikumad või targemad praegu kriisi sattunud riikidest. Iirimaast räägiti ju meile kui eeskujust ja meie unistasime ka nende Keldi tiigri kombel Põhjamaade tiigriks saamisest. Nagu näeme sellelt graafikult, siis tegelikult sai Iirimaa võlatiigriks. Nad elasid hästi, riik pakkus oma inimestele teenuseid. Eesti riik hoidus laenuraha kasutamisest ja selle pärast ka siit minnakse ning ei tulda tagasi. Vaid 25% siit läinud inimestest tuleb tagasi!

Soome järgmise aasta eelarve on 55 miljardit eurot. Nende panus Euroopa Finantsstabiilsuse fondi (EFSF) on 8 miljardit eurot ehk 14,5%. Isegi kui see peaks kahekordistuma 16 miljardi euroni, moodustab see 29% nende eelarvest.

Eesti panus loodud fondis on 1,995 miljardit eurot. Käesoleva aasta riigieelarve tulud on 5,609 miljardit eurot. Seega on meie kindel panus 35,5% eelarvest. See on rohkem kui kolmandik!

Väiksema ja vaesema riigi kohta on see ebaõiglane, et ühisraha eest garanteerime meie suurema protsendi kui soomlased.

Kui kuulda või lugeda teateid töötute arvu vähenemisest Eestis, siis see on ainult propaganda, sest muutus ei ole toimunud töökohtade arvu suurenemise tõttu. Eestis on kolme aasta madalaim tööhõive ja tipptasemega võrreldes on 102 078 sotsiaalkindlustusega töötajat vähem.
Eesti tööhõive tippaeg oli 2008. aasta juuni lõpul, kui Haigekassa andmetel oli sotsiaalkindlustusega töötajaid 676 427. Teatavasti järgnes sellele ametlik majanduskriis 2008. aasta III kvartalist ning töökohtade arv hakkas järjekindlalt vähenema (vt. graafikul sinine joon). Kui 2008. aasta septembri lõpul oli veel 676 296 töökohta, siis 31. detsembris oli neid alles 658 079 ehk 18 217 vähem.

Hoolimata uue sotsiaalministri Hanno Pevkuri tööst, jätkus tööhõive langus ja kasvas töötus. Uus töölepinguseadus oli kehtinud ainult 9 kuud, kui märtsis 2010 jõudis registreeritud töötus nelja aasta kõrgeima tasemeni (95 087) ja töökohtade arv madalaimale tasemele (568 677).

Selgeks valetamiseks kujunes 2009. aasta juunis Isamaa ja Res Publica Liidu antud lubadus luua 50 000 töökohta, sest tegelikult jäi järgneva 12 kuuga vähemaks 49 436 töökohta (alles 572 444) ning registreeritud töötus suurenes 8902 võrra ehk 81 050 töötuni (vt. graafikul punane joon).

Eesti tööhõive ja registreeritud töötute graafik näitab, et alates 2008. aasta septembrist on toimunud töökohtade arvu järjekindel vähenemine (mõõtkava vasakul, sinine joon) ja töötus on läbi teinud suure tõusu (mõõtkava paremal, punane joon). Andmed: Haigekassa ja Töötukassa. Graafik: Virgo Kruve

Võitlus töötutega

Töötukassa andmetel saavutas töötus tipptaseme 25. märtsil 2010, kui oli registreeritud 95 244 töötut; tööjõu arvuks hindas Statistikaameti 650 000 ja töötuseks arvestati 14,6%. Tuleb rõhutada, et aasta varem omasid täiendavalt Haigekassas sotsiaalkindlustust 26 427 inimest, aga Statistikaamet ei lugenud neid tööjõu hulka. Statistikaamet arvestab töötajatena alates 16-aastastest kuni pensioniealisteni. Kahe ametkonna andmete erinevus on 3,9 protsenti.

Töötukassas arvelolek tehti Pevkuri tulekuga ametnike poolt raskemaks ja selletõttu pole registreeritud töötus kasvanud samapalju, kui vähenes töökohtade arv. 31. märtsil 2011 oli Eestis töökohtade madalaim tase ehk 564 529 Haigekassa sotsiaalkindlustusega inimest, mida on 111 898 inimest vähem kui oli tippajal – 30. juunil 2008.

Pevkur ei tea olukorda

Sotsiaalminister Pevkur teenib iga kuu neljakordset keskmist palka, aga tema ametiaja jooksul alates 23. veebruarist 2009 ei ole toimunud muud kui sotsiaalkindlustusega töötajate arvu vähenemine 70 910 inimese võrra (märts 2009 kuni märts 2011) ja samal perioodil registreeritud töötute arvu kahekordistumine ning siis varasemale tasemele tagasi langemine. Võimalik, et praegune valitsus ei saa või ei taha tegelda töötute probleemiga. Sotsiaalministeeriumi peamine tegevus on olnud sotsiaalsete töökohtade mõnitamine ja ebapädevate andmete alusel pressiteadete koostamine. Näiteks 15. veebruaril 2011 koostas Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik järgmise teate: „Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on olukord Eesti tööjõuturul viimase aasta jooksul paranenud – kui möödunud aasta esimeses kvartalis oli Statistikaameti andmetel hõives 553 600 inimest, siis neljandaks kvartaliks oli see arv tõusnud ligi 593 000-ni, ehk töötamas on pea 40 000 inimest rohkem kui eelmise aasta alguses.” Tegelikult oli Haigekassa andmete järgi IV kvartali lõpul, 31. detsembril 2010 vähem 2744 töötajat kui I kvartali lõpul, 31. märtsil.

Pressiteadete koostamisele ei eelne narko- ega alkotesti, ja nii võibki üldsus järjepidevalt saada propagandistlikke teateid, et tööturu olukorra paranemist näitab registreeritud töötute arvu vähenemine. 10. augustil 2011 koostati Töötukassas pressiteade „Registreeritud töötute arv langes alla 50 000″, milles kinnitati, et töötute arv jõudis tagasi 2009. aasta märtsi tasemele. Jäeti aga ütlemata, et tööhõive ei ole suurenenud.

Mitte kusagilt ei paista valitsusliidu ideid, kuidas juurde luua 61 088 töökohta ja jõuda tööhõivega 2009. aasta märtsi tasemele. See tundub täieliku unistusena, et Eesti tööhõive kasvaks 102 078 inimese võrra ja jõuaks 2008. aasta juuni tasemele. Sotsiaalministrile on alates 2009. aastast makstud palka 1 293 516 krooni, aga vastu oleme saanud ainult eelpool tsiteeritud ebapädevaid pressiteateid. Oleks aeg hakata töötute arvu vähendamise nimel võitlemise asemel rääkima loodud töökohtadest ja tööhõives osalevate inimeste arvust.

[esiletõste] 2008. aasta juunis oli Eestis 676 427 töökohta. Märtsis 2011 oli Eestis 564 529 Haigekassa sotsiaalkindlustusega inimest, mida on 111 898 vähem.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Ilmus 14.09.2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17480