Elame ajal, kus põhiseadusega mängitakse valimistel parema häältepositsiooni saamiseks ja aastasadu kestnud normid heidetakse kõrvale.

Praegune valitsus on langevate majandusnäitajate tõttu nii pingelises olukorras, et isegi 5 eurot kuus vanemapensioni maksmiseks järgmisel aastal ei olnud jõukohane, ja nii tulebki valijaid meelitada asjadega, mis ei maksa riigile raha. Suurim sellistest on kooseluseadus, mis prügistab abielu mõtte ja sisu, ilma midagi juurde loomata. See ei nõua riigilt kulutuste tegemist, vaid hoopis toob riigilõivudena sisse.

Kuueteistaastastele valimisõiguse andmine ei too samuti riigile märgatavaid kulutusi juurde, sest muuta tuleb vaid hääleõiguslike nimekirja. Seda tööd teevad arvutid — kulu on väike. Kõike muud valimisteks vajalikku on niigi toodetud piisava varuga, sest vähemalt kolmandik täiskasvanutest jääb alati valimistest kõrvale. Tänavuse maikuu näitel teeb seda lausa valdav enamus.

Lastele valimisõiguse andmine kohalikeks valimisteks on maailmas ja Euroopas ülimalt harv nähtus, sest valimisõigus kaasneb täisealiseks saamisega. See on osa kodanikuks olemise õigustest ja kohustustest. Valimiseaga mängimine nihutab varem olnud selget piiri ja loob võimaluse ka muudel aladel erandeid nõuda. See on samasugune sotsiaalne eksperiment kui sooneutraalse kooseluseaduse eelnõu, mille järgi ametlikult saavad koos elada ka samasoolised ning olla seaduse järgi samavõrd kaitstud kui siiani abielus olnud erisoolised inimesed. Mõeldes sotsiaaldemokraatide kirjule sugupuule ja paljudest erinevatest erakondadest põlvnemisele, võib sellist perekonna ja valimisõiguse piiridega mängimist mõista. Reformierakond on nüüd sellega kaasa läinud, sest tal endal puuduvad ideed ja riigil pole võimalusi.

Poliitikud teevad valimiste reeglites muutusi vaid siis, kui neil on lootust sellest võita. Varasemast on selliseid näiteid mitmeid.

Mängiti valimisringkonna suurusega — Virumaa jaotati kaheks, sest seal kandideerinud Edgar Savisaar oli konkurentide jaoks liiga suure toetusega.

Mängiti mandaatide arvu peale, kui rahvaarvu suurenemise tõttu oli Harju- ja Raplamaa juurde saanud 3 mandaati ning muutunud Eesti suurimaks valimisringkonnaks (14 saadikut). Sinna tuli Tartust kandideerima Andrus Ansip.

Tallinna volikogu 63 liikme asemel saab nüüd valida 79, sest Reformierakond ja selle satelliidid lootsid niimoodi võimule saada.

Mängitakse hääletamisviisidega: kas siis pikendades eelhääletuse aega, võimaldades hääletada väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda või luuakse uus võimalus hääletada elektrooniliselt, väljaspool jaoskonda.

Siia loetelusse kuuluvad ka mängud välireklaami keelamisega, valimisliitude keelustamise katse ja lõputu annetamisreeglite ümbermängimine.

Minu mälu järgi käidi valimisea alandamise idee välja juba 2003. aasta valimiste eel, aga siiani on seda takistanud just vajadus muuta põhiseadust nii praeguse kui ka järgmise Riigikogu poolt. Suurte ja kulukate ideede puudumisel ongi selleni mandutud, sest rahaline kulu on väike.

[esiletõste]     Lastele valimisõiguse andmine kohalikeks valimisteks on maailmas ja Euroopas ülimalt harv nähtus, sest valimisõigus kaasneb täisealiseks saamisega. See on osa kodanikuks olemise õigustest ja kohustustest.

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus ajalehes “Kesknädal”
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=23305