Ulgueestlane Toomas Hendrik Ilves on osutunud ülimalt nutikaks maksumaksjate raha lüpsjaks, keda valitsusliidu poliitikud vaikides taluvad. Meenutades presidendipere viimase aja skandaale, tuleb tõenäoliselt esmalt meelde pahameel Evelin Ilvese ehte- ja kleidiarvete üle. Võrreldes nende varasemate skeemidega on see aga vaid kommiraha.

Tutvusin internetis Wikipedia eesti- ja ingliskeelsete lehtedega Toomas Hendrik Ilvese kohta. Mõlemad leheküljed esitlevad pikka ekraanitäit saadud autasusid, aga me ei näe mitte ühtegi sõna teda saatnud skandaalidest.

Mainekujundajad on kõik selle käepärasest internetist eemaldanud. Evelini lehel aga laiutab suurim rubriik Ärma turismitalu kohta.

Algus: Toomase „kinnisvarabuum”

Eestisse saabumise järel sai Toomas Hendrik Ilves riigilt ametikorteri, mida ta ise ei kasutanud ja mille andis oma esimesele abikaasale Merry Bullockile. Sellesse aega jääb ka Toompeal kalli kinnisvara odavalt erastamine kollaste kaartide eest.

Miljoniprojekt „Welcome to Estonia!”

Pärast sajandivahetust oli välisminister Toomase ja tema teise abikaasa Evelini ühine skeem Eesti riigile maine kujundamine, mida tuntakse ka „Welcome to Estonia!” järgi. 26. aprillil 2002. aastal Evelin Int-Lambot tutvustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) projekti „Eesti tuntuks!” raames valminud brändi kontseptsiooni.

Brändi väljatöötamine läks riigile kahe aasta jooksul maksma 13,3 miljonit krooni. Kasutusse jõudis see turistidele mõeldud infomaterjalidel (vähemalt Tallinnas oli seda ka näha väliplakatitel). Ma ise nägin seda Tallinnas kirjadega „Positively transforming” ehk positiivselt muutumise maa. Järgnevatel aastatel sellest loobuti, sest jõudsime HIV-i leviku poolest Euroopa esimese viie hulka, ning positiivne muutus omandas teise tähenduse.

Presidendile ametihüvede seadus

Aastatel 2004-2006 töötas Toomas Hendrik Ilves Brüsselis Euroopa Parlamendi saadikuna.

Eesti põhiseadus ei räägi presidendi abikaasast. Alles 2006. aasta veebruaris tehti ametihüvede seadusse parandused, millega nähti ette selliste kulutuste katmiseks esindustasu(§ 81), mis on 30% presidendi ametipalgast (hetkel 7 keskmist + 20% esindustasu, §3).

Siiani toimib Ameerika Ühendriikides põhimõte, et palka makstakse ainult presidendile ja mitte tema perekonnale.

Pärast sihtotstarbelist seadusemuudatust polnud üllatav, et septembris kandideeris Toomas Hendrik Ilves edukalt valijameeste kogus ning sai SDE, IRL-i ja Reformierakonna häältega uueks presidendiks.

(pilt)

MAGUS ELU: President Toomas Hendrik Ilves on erinevate mahhinatsioonide ja Eesti maksumaksjate kaudu pikki aastaid endale ja oma lähedastele mõnusat elu võimaldanud. Martsipanist tehtud kuju president Toomas Hendrik Ilvesest. Foto Virgo Kruve.

Ärma talu riigi raha eest

Selleks ajaks olid Ärma turismitalu ehitustööd lõppenud ning värske omanik (alguses oli ju omanik Toomas Hendrik Ilves ise!) tutvustas seda ETV saates „Osoon” poole tunni jooksul. Järgmisel aastal asfalteeriti tallu viiv tee (3,5 kilomeetrit) 2 miljoni krooni eest ning asfalt lõppes 100 meetrit pärast Ärma teeotsa.

Samasse aega jääb Ilvese teise abikaasa poolt firma hoonete rendile võtmine. Ärma talu hooned kuuluvad Evelin Ilvese firmale OÜ Ermamaa ja EAS (!) oli andnud Euroopa Liidu tõukefondist ligi 3 miljonit krooni laenu sealseteks ehitustöödeks.

Wikipedia märgib: „EAS otsustas laenu anda sellepärast, et Toomas Hendrik Ilvese Europarlamendi liikme palk andis lootust, et laen saab tagasi makstud. Laen oli sihtotstarbeline ja mõeldud turismi arendamiseks.”

See oli põhjus, miks president pidi hakkama üüri maksma oma naise firmale Ärmal viibimise ja ööbimise eest, sest ilma turistideta oleks EAS laenu tagasi küsinud, aga turistid oleksid muutunud presidendile turvaohuks.

Äraütlemata geniaalne skeem: hooned renoveeriti maksumaksja laenuga ja hiljem võeti maksumaksja rahade eest rendile!

Ametlikult väidetakse, et presidendikantselei tasub Ärma talu turvamise, korrashoiu ja töötajate palgakulud, aga dokumente pole avalikuks tehtud ning pole ka teada, kas kantselei on midagi tasunud otse OÜ Ermamaa kontole. Võib kindel olla, et maksumaksja raha läheb palgana Toomase arvele ja sealt üürirahana abikaasa Evelini firmasse.

Paslepa läks müüki

Kuni selle ajani oli Eesti presidentide kasutada olnud Paslepa residents Läänemaal. See asus Tallinnale lähemal ning sobis nii Lennart Merile kui ka Arnold Rüütlile. Residentsi ülalpidamisele kulus üle miljoni krooni aastas. Nüüd hiljem on see raha läinud perekond Ilvese omanduses olevale Ärma talule.

2008. aasta oktoobris ostis Paslepa residentsi 15,3 miljoni krooniga Armin Karu firma.

2011. aasta augustis taaskinnitati Toomas Hendrik Ilvese oma ametisse. Talle seati moepärast vastaskandidaadiks EÜS-i semu Indrek Tarand, kelle esimeseks sammuks 2009. aastal Euroopa Parlamendi saadikuks valimiste järel oli oma abikaasa võtmine maksumaksja palgale Tallinna kontorisse. Abiliste palkamine on seaduslik, aga abikaasade ja sugulaste palkamist taunitakse.

Vaadates tagasi perekond Ilvese ametialasele tegevusele, siis on see algusest peale olnud vaid skeemitamine maksumaksja rahadega ja tegutsemine seadusega keelatud tegevuste piiril. Viimane pahameel kallite kleitide ja ehete üle näitab, et seadusega tagatud esindustasu kõrvalt veel juurde lüpsmine ületas inimestel taluvuse piiri.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Loe lisaks:    President Ilvese salalaenud, Kesknädal 16.11.2011

Artikkel ilmus ajalehes “Kesknädal”
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=21258